PR Strategies koostas ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele teavitusjuhised

PR Strategies meeskonnal oli au viia ellu Päästeameti tellitud projekt, mille käigus koostati uued, riikliku sireenivõrgustiku võimalusi arvesse võtvad ohuteavituse juhised ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika Kuusiku sõnul peavad ohtlikud ja suurõnnetuse ettevõtted suutma kemikaaliseaduse kohaselt korraldada õnnetuse korral kõigi ohualasse jäävate inimeste viivitamata teavitust.

„Selleks on erinevaid võimalusi – mõningates ettevõtetes on kasutusel sireen, aga sõltuvalt olukorra tõsidusest võib teavitust korraldada ka näiteks telefoni teel, sms-i abil, ukselt-uksele või valjuhääldiga teavitust korraldades. Seda, millised teavitusvõimalused millisel juhtumil piisavad on, ei ole seni seaduse, määrusega ega ühegi juhisega kindlaks määratud. Nii polnud sugugi erandlik, et ettevõte, kelle ohualas elab üle 100 inimese, lootis suurõnnetuse korral ohuteavituse korraldamisel telefonikõnedele ja operatiivjõududele,“ selgitas juhiste vajalikkust Kuusik.

Olud on muutumas

Alates Ukraina sõja algusest on Päästeamet saanud ülesandeks välja arendada üle-eestiline sireenivõrgustik, et olla paremini valmis teavitama tiheda asustustihedusega alade elanikke, suurte tööstuspiirkondade töötajaid ja muudes strateegilistes piirkondades viibivaid inimesi võimalikust hädaolukorrast.

Mitmed ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted kuuluvad planeeritava riikliku sireenivõrgustiku alasse ning osad ettevõtted võivad saada järgnevate aastate jooksul lausa need oma territooriumile. Viimase aasta jooksul on juba korduvalt katsetatud ka riikliku sms-põhise ohuteavituse EE-ALARM töötamist.

Reelika Kuusiku sõnul aga ettevõtted ohuteavituse osas ainult riigile lootma jääda ei saa. Seetõttu asus Päästeamet otsima koostööpartnerit, kellega analüüsida avalikkuse teavitamise tänaseid ja suurõnnetuse korral mõistlikke võimalusi ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes.

„Tahtsime saada paremat ülevaadet esmase ohuteavituse korraldamiseks sobilikest viisidest ning koostada ettevõtetele juhised, mis aitaksid neil adekvaatselt suurõnnetuse korral avalikkust teavitada ning selle teavitamise korraldamist oma ettevõtte dokumentatsioonis kirjeldada,“ rääkis Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika Kuusik.

Põhjalik eeltöö lõi vajaliku mõistmise

Partneriks valiti PR Strategies, kelle tänaste ja varasemate klientide hulka kuulub mitmeid ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Agentuuril on ka laialdane kogemus nii kriisikommunikatsiooni kui ka kriisijuhtimise koolituste elluviimisega ja kriisikommunikatsiooni alase nõustamisega.

Projekti algul töötas PR Strategies meeskond läbi ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete teavituskohustusi puudutavad seadused, määrused ja eelnõud, hädaolukorra lahendamise plaani ja riskianalüüsi koostamise juhised, teiste riikide ohuteavituse praktika kokkuvõtted ja muud materjalid, mis moel või teisel valdkonda puudutavad.

„Meie esimene ülesanne oli panna paika kriteeriumid, mille põhjal klassifitseerida juhtumeid ja ettevõtteid. Otsisime vastust küsimusele, millised teavitusviisid on erinevatel juhtudel adekvaatsed. Kui näiteks ettevõtte ohualas elavad vaid üksikud inimesed, võib ukselt-uksele teavitus olla igati mõistlik teavitusvõimalus. Kui aga tegemist on ammoniaagi lekkega, siis on tänavatele teavitama suundumine eluohtlik – ainus võimalus elanike viivitamata teavituseks on sireeni käivitamine,“ kirjeldas analüüsietapi keerulisi valikuid projekti vedanud strateegiline konsultant Helena Loorents.

Parim lahendus sündis tiimitööna

Tema sõnul korraldati klassifikatsiooni määratlemiseks kohtumisi töörühmaga, kuhu kuulusid lisaks Päästeametile ka Häirekeskuse, Siseministeeriumi ja Naiskodukaitse esindajad.

„Jõudsime arutelude käigus jaotuseni, mis lähtus juhiste kavandamisel kahest skaalast – sellest, kui palju on ettevõtte ohualas inimesi, ning sellest, kui kriitiline on ohuolukord ehk kui kiirelt tuleb inimeste elu ja tervise säästmiseks esmane ohuteavitus korraldada,“ rääkis Loorents.

Valminud dokumendis on juhised jaotatud punaseks, oranžiks, kollaseks ja roheliseks klassiks. Loorents nentis, et selle jaotuseni jõudmine oli ootamatult keeruline, sest näitajaid, mille põhjal oli tahtmine eraldiseisvat teavitusklassi luua, tundus esmapilgul väga palju.

„Esmalt olime veendunud, et see, kas ettevõttel on võimalus kasutada riiklikku või oma sireeni, on kindlasti faktor, mis peaks määratlema, millise klassi järgi ta ohuteavitust korraldama peaks. Lõpuks leidsime aga, et mida vähem on erinevaid ohuklasse, seda lihtsam on ettevõttel juhise punktide põhjal oma riskianalüüsis kirjeldatud stsenaariumidele sobivad teavitusjuhised valida,“ kirjeldas Loorents tööprotsessi.

Projekti lõppetapis, kui olid valminud juba igale ohuklassile vastavad juhised, saadeti need tutvumiseks ja tagasisidestamiseks ka ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele.

„Oli väga hea meel lugeda ettevõtete äärmiselt sisukat ja konstruktiivset tagasisidet. Oli neid, kellele olid juhised igati arusaadavad ja vastuvõetavad, aga oli ka ettevõtteid, kes tegid väga põhjalikke ja asjalikke ettepanekuid, mis aitasid meil juhiseid veelgi lihtsustada,“ tunnustas Loorents osalenud ettevõtteid.

Elupäästev teavitus

Helena Loorents lisas, et kogu projekt oli PR Strategies meeskonnale mitmeski mõttes uus ja äärmiselt tähenduslik. „Kui seni on meie töö keskendunud ennekõike avalikkuse teavitamisele meedia kaudu, siis sel korral saime tegeleda tasandiga, mille eesmärk on päästa elusid. See andis projektile hoopis teise mõõtme ja vastutuse. Usun, et suudame tänu sellele kogemusele olla veelgi paremad partnerid oma tänastele ja tulevastele tööstusettevõtetest klientidele,“ rääkis Helena Loorents.

Valminud juhised on lisatud Päästeameti kodulehele ning 2024. aastal jätkub töö nende tutvustamiseks ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele. „Valminud juhised on hea vundament, mille põhjal plaanime viia sisse ka muudatused ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslike dokumentide koostamise ning avalikkusele edastatava teabe ja õnnetusest teavitamise määrusesse,“ ütles Päästeameti esindaja Reelika Kuusik.

Tema sõnul otsustas Päästeamet PR Strategies meeskonna kasuks, kuna agentuuril oli lähteülesande põhjal kõige selgem visioon ja plaan, kuidas tegevust plaanitakse ellu viia.

„Päästeamet andis alginfo olukorrast ja soovitud tulemustest, kuid Helena koos oma meeskonnaga võttis kiiresti selles osas juhtrolli ning läbi erinevate arutelude, klassifikatsioonide ja juhiste korduvate ümberkirjutamiste jõudsime lahenduseni, mis annab tunduvalt selgemad juhised avalikkuse teavitamise korraldamiseks. Eriti ideaalseks lahenduseks on selle juures loodud klassifikatsioon, mis annab kiirelt info, millist avalikkuse teavitamise viise ettevõte peab kasutama, sh lähtudes ohust ja ohustatud isikute arvust. PR Strategies agentuuri ja Helena näol on tegemist väga hea koostööparteriga, kellega Päästeamet soovitab koostööd teha,“ võttis Reelika Kuusik projekti kokku.

 Foto: Päästeamet

 



Uudised